Isak Saba: «Same soga laula»: Forskjell mellom sideversjoner

Fra lokalhistoriewiki.no
Hopp til navigering Hopp til søk
(gjør om rød kategori)
({{nn}})
Linje 126: Linje 126:
[[kategori:etableringer i 1906]]
[[kategori:etableringer i 1906]]
{{f0}}
{{f0}}
{{nn}}

Sideversjonen fra 28. jan. 2016 kl. 09:00

«Sami soga laula» blei først trykt på forsida av Sagai Muittalægje i 1906.

«Same soga laula» (moderne nordsamisk: «Sámi soga lávlla») er eit dikt forfatta av Isak Saba og først utgjeve i Sagai Muittalægje den 1. april 1906. Diktet vart tonesett av Arne Sørum og vedteke som samisk nasjonalsong i 1986. «Same soga laula» er omsett til dei fleste samiske språka.

Tekst

Original Nordsamisk Enaresamisk Skoltesamisk

(oms.: Matti Morottaja)

(oms.: Anni Feodoroff)

Same soga laula

Gokken davven davgai vuolde
Samma suolgai Sameædnam:
Duodar læbba duoddar duoken,
Javrre sæbba javre lakka.
Čokkak čilgin, čorok čæroin
Allanaddek alme vuostai,
Šavvek jogak, šuvvek vuovdek,
Cakek cæggo stalle-njargak
Maraidægje mæraidi.
 

Dalvveg dabe buolaš-bieggak,
Muotta-borgak mære[tæmek];
Same sokka sieloin mielain
Æcca dadde ædnamides:
Matkalaǯǯi manotævek.
Giđđodægje guovsakasak —
Ruoškas, ruovgas rođoin gollo,
Jucca javrin, jalggadasain,
Gerreskalla mađi meld.
 

Ja go gæsse-bæivaš golloš
Mecid, mæraid, mærragadid,
Golle siste guollebivddek
Soilluk mærain, soilluk javrre,
Gollen čuvggek čacce-loddek,
Silbban šovvuk Same dænok,
Šelgguk čuoimek, šleđgguk airrok
Luittek olbmak laulodemin
Gævgŋaid, guoikaid, goadnelid.
 

Sameædnam sokkagodde —
Dat læ gierddam dogjukætta
Godde čođid, garro gavpid,
Viekkes værre værro valddid.
Dærva dunji, sitkis sokka!
dærva dunji, rafhe ruotas!
Æi læk doarok dorrujovvum,
Æi læk vieljain varak varddam
Same sivo soga sist.
 

Madaragjak mist læk duolle
Vuoittam værredakki bagjel.
Vuostalattop, vieljak, mige
Sitkatvuodain soarddidæmek!
Bæive barni nana nalle!
Æi du vuoitevašalaǯǯak,
Jus fal gattik golle gielaid,
Muitak madar madoi sane:
Sameædnam Samidi!
 

Sámi soga lávlla

Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
sabmá suolggai Sámieanan.
Duottar leabbá duoddar duohkin,
jávri seabbá jávrri lahka.
čohkat čilggin, čorut čearuin
allanaddet almmi vuostái.
Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
cáhket ceakko stállenjárggat
máraideaddji mearaide.
 

Dálvit dáppe buolašbiekkat,
muohtaborggat meariheamit.
Sámisohka sieluin mielain
eahccá datte eatnamiiddis:
Mátkálažžii mánuheabit,
giđđudeaddji guovssahasat,
ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
juhca jávrriin, jalgadasain,
geresskálla máđiid miel.
 

Ja go geassebeaivváš gollut
mehciid, mearaid, mearragáttiid,
golli siste guollebivdit
suilot mearain, suilot jávrriin.
Gollin čuvget čáhcelottit,
silban šovvot sámieanut,
šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
luitet olbmát lávllodemiin
geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.
 

Sámieatnan sohkagoddi –
dat lea gierdan doddjokeahttá
goddi čuđiid, garrogávppiid,
viehkes vearrevearroválddiid.
Dearvva dutnje, sitkes sohka!
Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
Eai leat doarut dorrojuvvon,
eai leat vieljain varat vardán
sámi siivo soga sis.
 

Máttarádját mis leat dovle
vuoitán vearredahkkiid badjel.
Vuostálastot, vieljat, miige
sitkatvuođain soardiideamet!
Beaivvi bártniid nana nálli!
Eai du vuoitte vašálaččat,
jos fal gáhttet gollegielat,
muittát máttarmáttuid sáni:
Sámieatnan sámiide!
 

Säämi suuvâ laavlâ

Tääbbin tavveen Távgái vyelni
mist lii stuorrâ Säämieennâm.
Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin,
jävri šiärráá jäävri alda.
Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin
alanedeh alme vuástá.
Šäävvih juuvah, šuveh vyevdih,
cäähih ciägu stälinjaargah
meendu muávroo meerâ siis.
 

Tälviv tääbbin puolâšpiegah,
muotâpuurgah merettemeh.
Säämi suuhâ siäloin mieláin
iäccá kuittâg enâmijdis.
Máđháliist láá mánutteveh,
kiđordeijee kuovsâkkâsah,
ruoškâs, ruovgâš roođoin kulloo,
juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin,
kerrisskaalâ maađij mield.
 

Já ko kesipiäiváš páštá
meecijn, meerâin, merâriddoin,
kole siste kuálásteijeeh
suiloh meerâin, suiloh jaavrijn.
Kollen čyevih čäcilodeh,
silbân kolgeh Säämi juuvah,
šiälguh čyeimih, šliäđguh ááiruh,
lyeštih almaah lávlustâlân
kiävŋáid, kuoškâid, kuánilijd.
 

Säämieennâm suhâkodde
tot lii killám toijuuhánnáá
koddee čuuđijd, karokaavpijd,
viehis veriviäru väldeid.
Tiervâ tunjin, si hes suuhâ!
Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs!
Tust láá suáđih sođâhánnáá,
viiljâin vorrâ vardehánnáá.
Sijvo suuhâ sämmilâš!
 

Madâräijiheh láá tovle
vuáittâm verrušeijee vievâid.
Vuástálistup viiljah mij-uv
siđhesvuođáin suárdálâsâid
Peeivi parnij noonâ nääli,
iä tuu vyeiti vajaliihkin,
jis tun toolah kollekielâd,
muštáh maddârijdâd sääni:
Säämieennâm sämmiláid!
 

Sää´msooǥǥ laull

Ku´ǩǩen tâ´vven Juu´se vue´lnn,
Sää´m čiõkk, Sää´mjânnam.
Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tue´ǩǩen,
jääu´r špelkka jääu´r veâlgga.
Ceägg tuõddâr čokk laaǥǥ,
pajjna´dde ââ´lm vuâstta.
Šuâlee jooǥǥ, šuuvee väär,
ceägg njaarǥ ru´vddrââ´dd
cäkkâ´tte šuârm miâr vuâstta.
 

Vaččai tääi´b lie tä´lvv fiõlli,
piõgg da porgg lie meä´rte´mes.
Sää´m sokk siõlin miõlin
tõndiõtt väimstes rää´ǩǩast jânnmes.
Joođjid, määtklaid mään čuâvad,
tâ´vven pue´lle kuuskõõzz ââ´lmest.
Ruåčkâs, ruõvggâs rååđain kollai,
groom teâudd jääu´rid, jie´ğğid.
Če´rres kuâlkkân tä´lvvǩeäi´n mie´ldd.
 

Na ǥo ǩie´ss peeivaž kållad,
mie´ccid, miârid, jäu´rr’reeddaid,
kå´llǩimaldõõzzâst kue´llšii´lli
so´ǩǩe miârin, so´ǩǩe jääu´rin.
Ko´llen čue´vve čää´cclåådda,
silbbân čue´vve Sää´mveerd,
čuâlmma čuâlmain, leädggad ääirain,
so´ǩǩe, lue´štte oumma lääu´lee´l
kuõškid, ǩeâuŋsid, sâvvnid.
 

Sää´mjânnam sokk’kå´dd
tät lij ǩeârddam koddjireeisaid,
ko´ddičuuđid, kårrkaau´pid,
smuuđ veä´reld piiđva´lddjid.
Tiõrv Tu´nne, si´tǩǩes sokk
tiõrv, rää´ǩǩes rääuh maadd!
Jeäla tuäraid tuärrvuättam,
jeäla viilljeez võõr vuârdtama
saa´mi sijvâs sooǥǥ se´st.
 

Maaddârää´jj mee´st lie tuu´l
vuäittam veä´reld tue´jjeei pâ´jjel.
Vuâsttlâ´sttep viillj, mij še,
sitkkâdvuõđin suä´rddeejeem!
Sokk rää´ves Pei´vvpäärnai
ij tuu vuei´t vâjjlažžad
jõs veâl määttak kå´llǩiõlad,
mooštak maaddâr maddji saa´nid:
Sää´mjânnam saa´mi lij!
 

Sørsamisk Umesamisk Pitesamisk Lulesamisk

(oms.: Ella Holm Bull)

Saemiej laavlome

Nuelesne dan elmien jissien
vååjnesh saemiej eatneme lea.
Vaeriej duekesne guevtelh vaajjah,
våaroen tjielke jaevrieh vååjnoeh.
Dalvesh, vaerieh, vaartoeh, vuemieh
alnadahkh elmeden vööste.
Johkh vijtjeldieh vuejtieh sjuvvieh.
Vaartoes-gaejsieh spaenjieh njiemesjh
tjåadtjoeh vööste mearoem.
 

Daelvege goss’ væhtjadahke
tjuatsa, elmie gåaltoeminie.
Læjhkan saemien-bolve eahtsa
jijtse barkoeh, årroe-sijjieh.
Fealadæjjamaske tjuavka,
goeksegh buelieh, naestieh gijkieh.
Bovtsen kraaje sermiej sisnie,
jaevrieh vaegkieh govloeh sjuvvieh,
gierehtsh råantjoeh daelvege.
 

Giesege goss’ biejjie guaka
vaerieh vuejtieh jaevrieh klienjieh.
Doeterh jaevretjh baaroeh guedtieh,
klienjesne dah göölijh vååjnoeh.
Tjaetsien-ledtieh dah aaj klienjieh,
johkh goh silph dah vååjnoeh gelkieh.
Aajroeh klijkieh aajroeh klienjieh,
almetjh aavoen almetjh juejkieh
stoerre jeanoem våålese.
 

Saemien eatneme jih saemieh
eah leah annje jaavoelamme.
Fæjjoeh tjuvrieh åesiestæjjah
faelskies skaejhvieh skaehtie-fåvhtah.
Vyörtegs veaksehks saemien boelve!
Vyörtegs raffies saemien boelve!
Ij naan dåara saemiej gaskem,
ij naan virre galkasovveme.
Raeffie saemien boelvesne.
 

Dovletje lea mijjen maadtoe
miedtiejidie baajhtestamme.
Mijjieh aaj, viellh vuastalibie
vueliedæjjah tjimkes-laakan!
Biejjien baerniej veaksehks maadtoe!
Eah edtjh datnem fæjjoeh nåhkehtidh,
jis geehth jijtjedh gullie-gielem,
måjhtah maadtoen bihkedassem:
Saemien eatneme saemide!
 

 

 

Sáme sågå lávlla

Allen sjuhtjunisáj vuolen
dåppen ráfes Sámeednam
Duottarduogen duottar vuojnnu
Jávre sledju lahkalakkoj
Tjåhkå allen, båre tjæron
allánaddi alme vuossti
Jågå skåvvi, vuome sjåvvi
Tsáhki tsækko stállenjárga
máradiddje merajda.
 

Dálven dáppe ruosstebiekka,
muohta bårgåt mieredagi
Sámevierrek sielujn mielajn
æhttsá gåjt val ednamijdes
Vájaldiddje mánnodihpen
libjudiddje guovsagisá
ruosjkasj, ruovgas rådojn gullu
juhtsa jávrijn, jalggadisájn
gieris skuolkat manádijn.
 

Ja gå giessebæjvásj gålli
miehtsijt, merajt, merragáttijt
gålle sinna guollebivdde
suvdos merajn, suvdos jávrijn
gållen tjuovggi tjáhtjelåtte
silbban guojtti sámeæno
sledju stákko, sledju ájro
loujtti ålmmå lávludalle
bårssjo guojkajt åkkijda.
 

Sámeednam, máttoguodde,
dat lea gierddam doaddjudagi
gådde tjudijt, rievvudagájt
sluogas vierreværroválldijt
Rámmpo dunji, sávres máddo
Rámmpo dunji, ráfes ruohtsas
Ælla doaro doaroduvvam,
ælla vieljaj vará varddám
sáme sijvos mátto sin.
 

Máttarájdá sij li dålen
vuojttám vierredahkkij badjel
Vuosstálasstup, vielja, mij aj
sávrrudagájn vuolediddjáj
Biejvemánáj gierddis máddo
duv e vuojte vasjulattja
jus val várri gållegielat
Mujttit máttarmáttoj bágojt
Sámeednam sámijda.
 

Lenkjer